Õppekava

1. LIIK JA ERIPÄRA

 

Otepää Lasteaed (edaspidi lasteaed) on Otepää valla munitsipaallasteasutus. Lasteaed on 1,5-7aastastele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteaed toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Lasteaed tegutseb kahes eraldi asetsevas hoones (edaspidi Võrukaela maja ja Pähklikese maja). Mõlemal majal on oma laul ja logo.

Lasteaias on üks sõimerühm kuni kolmeaastastele lastele, viis lasteaiarühma ja kolm liitrühma, kus käivad lapsed vanuses 2-7 aastat. Rühmad püütakse komplekteerida ühevanuselistest lastest. Sõimerühma nimekirjas on kuni 16 last, lasteaiarühmades kuni 22 last ja liitrühmas kuni 20 last. Rühmadel on oma nimed: Krõll, Lepatriinu, Mesimumm, Otike, Pähklipureja, Sajajalgne, Kaisukarud, Maru-Mürad ja Mürakarud. Pähklikese maja igal rühmal on nimega seotud rühma laul ja maskott.

Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias toimub eesti keeles.

Lasteaia igas rühmas töötab kaks lasteaiaõpetajat, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele. Lisaks töötavad lasteaias kaks liikumisõpetajat, kaks muusikaõpetajat ja kaks logopeedi. Lasteaia tegevust juhib lasteaia direktor. Alates 1. veebruarist 2012.a. lisandus õppealajuhataja ametikoht.

Oma eripäraks peame:

õuesõppe- ja avastusõppe meetodite rakendamist;

tervisliku eluviisi propageerimist ja järgimist ning liikumisaktiivsust soodustavaid tingimusi (matka-, seiklus-, suusarajad ja -mäed, kuppelmaastik), kuulumist Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku (tunnistus nr 173 24.05.2011);

„Kiusamisest vaba lasteaia“ metoodika rakendamist (tunnistus nr 259 12.04.2013);

kultuuri- ja ajalooliselt väärtuslike paikade olemasolu ja nende kasutamist õppe- ja kasvatustegevuses (lipumuuseum, suusamuuseum, koduloomuuseum, Linnamägi);

keskkonnakasvatuse tähtsustamist: järjepidev koostöö Otepää Looduspargiga (koolieelikute regulaarsed matkad loodusesse), looduskaunid kohad lähiümbruses;

tuntud sportlaste järjepidevat kaasamist oma tegemistesse;

maaelu vahetu kogemise võimalust;

tähelepanu pööramist huvitegevustele, et toetada laste individuaalseid oskusi.

 

2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad lapse mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

Eesmärgistamise aluseks on õppekavas kirjeldatud lapse üldoskused ja arengutulemused eri valdkondades.

Otepää Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on:

1) laps on aktiivne õppija ja oskab teha valikuid;

2) laps on loov ning julgeb avaldada oma arvamust ja ideid;

3) laps hoolib kaaslastest, Eestist ja keskkonnast s.h. väärtustab Otepääd ja selle lähiümbrust kui oma kodukohta;

4) laps väärtustab tervislikku eluviisi ja liikumisaktiivsust;

5) lapse arengut toetab lasteaia personali ning lastevanemate koostöö.

3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED

 

3.1. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted

1. Lapse individuaalsuse ja arengupotentsiaali arvestamine: iga laps on eriline ja ainulaadne erinedes suuresti nii oma omaduste, võimete, oskuste, kogemuste, teadmiste kui arengutempo poolest.

2. Lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine: lapsepõlves luuakse inimese elukaare alusmüür. Tervislikud eluviisid ja liikumisaktiivsus kujunevad harjumuseks, kui nendega maast madalast koos kasvada. Lasteaed pakub lapse mitmekülgset ja tervislikku toitu, vanusele sobivat päevakava ning mitmekülgseid liikumisvõimalusi. Laps liigub peamiselt spontaanselt, kui selleks on vajadus ja keskkonnatingimused seda soodustavad. Liikudes õpib laps keha tundma ja valitsema. Lasteaias luuakse liikumiskeskkond, mis rahuldab lapse erinevaid liikumisvajadusi. Liikumispaigad ja lapsega läbiviidavad tegevused pakuvad lapsele mitmekülgseid kehalisi kogemusi.

3. Lapse loovuse toetamine: koolieelikud on sünnipäraselt loomingulised. Lapse loovuse toetamiseks julgustatakse last vabalt oma tundeid ja arvamusi väljendama ning neile oma hinnangut andma. Lapsel lubatakse olla originaalne ning innustatakse leidma probleeme ja mitut lahendust neile. Toetatakse lapse fantaasiamänge. Täiskasvanud lasteaias on loomingulised, sest lapsed jäljendavad neid.

4. Mängu kaudu õppimine: laps õpib oma keskkonnas aktiivselt tegutsedes. Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mis vastab parimal moel tema vajadustele ja toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel ümbritseva maailma sügavama tunnetuse kaudu omandada mõtlemis- ja probleemilahendusoskusi, eneseväljendamis- ja suhtlemisoskusi ning empaatiavõimet, iseseisvust jms. Laps õpib siis, kui on aega mängida olulisi mänge.

5. Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine: C. Seefeldt: "Iga kogemusega õpivad lapsed seda, et neist peetakse lugu ja neid armastatakse. Nad teavad, et nende vajadusi ja soove arvestatakse ja nende õigusi kaitstakse. Samal ajal õpivad nad parandama ellusuhtumist ja loobuma teiste heaks egotsentrismist. Demokraatliku ühiskonna liikmena õpib laps arvestama teiste arvamusega ja saavad aru, et nende huvid kattuvad teiste huvidega ning, et nende heaolu ei saa lahutada teiste omast." Lasteaias luuakse lapsele erinevad võimalused ja toetatakse omaalgatust, teo- ja otsustusvõimet. Tegutsemiskultuur on tekkinud reeglite, kommete ja väärtushinnangute kehtestamisega. Lapselt oodatakse oma arvamuse avaldamist. Iga inimene on ainulaadne ning erinevustest peetakse lugu.

6. Lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine: pedagoog loob keskkonna, mis vastab lapse vanusele, huvidele, arengule. Keskkond on arengut soodustav, turvaline, lapsesõbralik, valikuid pakkuv. Lapele luuakse võimalusi mitmekesiste nähtustega tutvumiseks ja tegutsemiseks erinevates olukordades ja erineval viisil. Lapsel on võimalik tegutseda üksi, väikeses ja suures grupis.

7. Lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine: laps tunneb end turvaliselt, kui ta teab, mida teistelt oodata võib. Reeglite kehtestamine koos tegutsemiseks annab lapsele kindlus- ja turvatunde. Laps õpib siis, kui tal on hea olla. Selleks peab laps tundma eduelamust oma tegemistest ja õppimisest. Lapsele pakutakse tegevusi, mis vastavad tema arengule. Last hinnatakse temast endast lähtuvalt arvestades individuaalset edasiminekut.

8. Üldõpetusliku tööviisi rakendamine: lapse tunnetus on koolieelses eas valdavalt terviklik ja see väljendub praktilise tegevuse kaudu, mistõttu on oluline rajada õppe- ja kasvatusprotsessi erinevate valdkondade teadmisi lõimivatele tegevustele, mis omakorda seostatakse teemade abil.

9. Kodu ja lasteasutus teevad koostööd: lapsevanem on partner, kes on kaasatud lasteaia igapäevatöösse ja kellega jagatakse vastutust. Koostöö kavandatakse läbi erinevate kaasamisõimaluste: lastevanemate koosolekud ja ümarlauad, arenguvestlused, hoolekogu koosolekud, ühisüritused, individuaalsed vestlused, küsitlused.

10. Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäradega arvestamine: lasteaia aastaringis järgitakse eesti kultuuritraditsioone ning rahvakalendritähtpäevi (mihklipäev, kadripäev, jõulud, vastlapäev, ülestõusmispühad). Lastele tutvustatakse teiste kultuuride eripärasid printsiibil lähemalt kaugemale.

11.Otepää looduskeskkonna, infrastruktuuri ja mitmekesiste sportimisvõimaluste kasutamine - lapse lasteaias viibitud aja jooksul on tal võimalik külastada Otepää erinevaid asutusi ja ettevõtteid, osaleda jalutus- ja õppekäikudel Otepää looduskaunitesse kohtadess, kultuuri- ja ajalooliselt olulistesse paikadesse ning panna ennast proovile matka-, jooksu-, seiklus- ja suusaradadel ning -mägedel.

 

3.2. Õpikäsitus

1. Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu. Koolieelses eas on õppimisel oluline roll täiskasvanu eeskujul.

2. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.

3. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

4. Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

1) kavandada oma tegevust, teha valikuid;

2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;

3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;

4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;

5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;

6) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

 

3.3.Õppe- ja kasvatustegevuse sisu ning arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti

Lasteaia õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma:

  • mänguoskused;

  • tunnetus- ja õpioskused;

  • sotsiaalsed oskused;

  • enesekohased oskused.

Lisaks esitatakse õppe- ja kasvatustegevuste sisu järgmistes valdkondades:

  • tervisekasvatus;

  • mina ja keskkond;

  • keel ja kõne;

  • matemaatika;

  • kunst;

  • liikumine;

  • muusika.

Nimetatud valdkondade sisu kirjeldatakse riiklikust õppekavast ja selle rakendamist toetavate õpetaja käsiraamatutest lähtudes õppekava valdkondade töökavades, tuues esile õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, liigid, teemad ja laste arengu eeldatavad tulemused vanuseti.

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse põhiteljeks on valdkond Mina ja keskkond, millega lõimitakse tegevused teistes valdkondades unustamata muuhulgas mängulisi tegevusi.

Õppe- ja kasvatustegevuse tegevusliigid on ka:

  • vaatlemine ja uurimine;

  • kuulamine ja kõnelemine;

  • lugemine ja kirjutamine;

  • võrdlemine ja arvutamine;

  • kujutavad tegevused;

  • muusikalised tegevused;

  • liikumistegevused.

Iga õppe-ja kasvatustegevuse valdkonna juures käsitletakse laste eeldatavaid tulemusi vanuserühmade kaupa.

Valdkondade sisu ja eeldatavad tulemused vanusegruppide kaupa:

LISA 1

Üldoskused

LISA 2

Tervisekasvatus

LISA 3

Valdkond: Mina ja Keskkond

LISA 4

Valdkond: Keel ja kõne

LISA 5

Valdkond: Matemaatika

LISA 6

Valdkond: Kunst

LISA 7

Valdkond: Muusika

LISA 8

Valdkond: Liikumine

 

3.3.1. Tervisekasvatus

Kuna Otepää Lasteaed kuulub Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku, on õppe- ja kasvatustegevuste valdkondadesse lisatud ka tervisekasvatus, mille eesmärgid, tegevused ja sisu on tihedalt seotud mina ja keskkonna valdkonna ning üldoskuse osa sisu rakendamisega, olles vastavuses laste vanusega ning toetavad õppekava läbiviimist.

Tervisekasvatuse läbiviimisel kasutatakse mitmeid omavahel seostatud tegevusi, nagu vaatlemine, uurimine, kuulamine, kõnelemine, arutlemine, probleemide püstitamine, järelduste tegemine, katsetamine, dramatiseeringud, muusika-, kunsti- ja liikumistegevused.

Valdkonna tervisekasvatus eesmärgid on, et laps:

  • kasvab ja areneb tervist soodustavas kasvukeskkonnas;

  • teab, et tervis on väärtus;

  • on tegevustest huvitatud läbi loovuse-, mängu-, enesekohaste- ja sotsiaalsete oskuste arengu.

 

Tervis jaguneb füüsiliseks-, vaimseks-, emotsionaalseks- ja sotsiaalseks terviseks. Sellisest alajaotusest lähtuvalt on jaotatud tervisekasvatuse sisu järgnevateks alateemadeks:

  • tervise väärtustamine;

  • vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine;

  • sotsiaalsete oskuste kujundamine;

  • sallivus ja hoolivus;

  • turvalisus, ohutus (ruumides, õuealal, tänaval, looduses);

  • kehaline aktiivsus;

  • inimkeha tundmine;

  • hammaste ja meeleelundite tervis;

  • hügieen ja puhtus;

  • tervislik toitumine;

  • eneseteenindus;

  • viisakas käitumine,

  • tunded ja emotsioonid.

Tervisekasvatuse valdkond kajastub nädalakavades, tervisekasvatuse tegevuskavas, õppeaasta tegevuskavades, eesmärgistamises ning nädalateemade käsitlemise ulatuse sisukirjeldustes. Tervisekasvatuse valdkond rakendub lisaks igapäevastele õppe- ja kasvatustegevustele ka üritustes ja koostöös lapsevanematega ning piirkondlike asutustega, ohtude pidevas märkamises ja kõrvaldamises. Igas rühmas töötatakse ühiselt välja rühma reeglid, mille sisu saab täiendada, kui tekib uus probleem.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps:

*Tutvustab ja kirjeldab iseennast.

*Teab oma pereliikmeid ja lähisugulasi, mõistab, et pered võivad olla erinevad.

*Kirjeldab tundeid ja emotsioone ning oskab väljendada erinevaid emotsioone sobival viisil.

*Oskab kirjeldada sõbraks olemist. Oskab luua ja hoida sõprussuhteid, teab sõpruse tähendust.

*On salliv kõigi rühmakaaslaste suhtes hoolimata nende erinevusest.

*Oskab järgida käitumisreegleid erinevates olukordades.

*Laps teab ja nimetab meeleelundid ja nende vajalikkust.

*Järgib isikliku hügieeninõudeid, hammaste hoidmist ja hooldamist.

*Teab käte pesemise vajalikkust ning millal käsi pesta ja teeb seda iseseisvalt.

*Kasutab vajadusel iseseisvalt taskurätti.

*Sööb puhtalt ja kasutab nuga, kahvlit.

*Teab milliseid toiduaineid on vaja süüa iga päev, et olla terve.

*Oskab nimetada toiduaineid mis sisaldavad vitamiine, kaltsiumit ja teab, miks need vajalikud on.

*Oskab riietuda vastavalt ilmastikule ja vastavalt olukorrale.

*Teab metsas kasvavaid söögi- ja mürgiseeni ning marju.

*Tunneb mõndasid ravimtaimi.

*Teab, et liigne arvuti ja teleri ees istumine on tervisele kahjulik.

*Teab nimetada talviseid sportlikke tegevusi ja mänge, mis on tervisele kasulikud (karastamine).

*Oskab märgata ja ennetada võimalikke ohte ja teab kuidas tegutseda ohuolukorras.

*Oskab valida hädaabi numbrit ja teatada juhtunust.

*Oskab selgitada liiklemise erinevusi valges/pimedas ja lähtuvalt aastaaegadest.

*Kirjeldab kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine mõjutab tervist (köhimine, aevastamine).

*Selgitab miks on valgus, temperatuur, õhk, vesi ja muld loomadele, taimedele ja inimestele tähtsad.

*Teab jalakäija liiklus- ja käitumisreegleid.

*Teab, et kõige tervislikum on liikuda jalgsi, jalgrattaga.

*Teab, mis on südame ja kopsude kõige olulisemad ülesanded.

*Oskab hoolida loomadest ja teab ohte seoses võõra loomaga.

3.3.1.1. Väärtuskasvatus

Kuna Otepää Lasteaed omab õigust rakendada „Kiusamisest vaba lasteaia“ metoodikat, on üheks tervusekasvatuse valdkonna alateemaks väärtuskasvatus, mis koondab enda alla vaimse ja emotsionaalse tervise, sotsiaalsete oskuste kujundamise, sallivuse ja hoolivuse, viisaka käitumise ja tunnete, emotsioonide teemad.

Vältimaks sotsiaalset tõrjutust, on väärtuskasvatuse eesmärgiks, et laps:

  • tunnetab enda rolli kollektiivis;

  • käitub üldtunnustatud normide kohaselt;

  • on salliv eakaaslaste suhtes;

  • julgeb ennast kaaslastele avada;

  • väljendab oma tundeid sobival viisil;

  • arutleb, analüüsib ning otsib lahendusi.

 

Väärtuskasvatuslik tegevus soodustab koostööd lasteaia ning lapsevanemate vahel. Lasteaias respekteeritakse lapsevanemate huve ja arvamusi lapse arendamisel, ollakse osavõtlikud ja tolerantsed, toetades lapse arengut ühiste arusaamade alusel; luuakse lastes kindlustunne, et kõik neid ümbritsevad täiskasvanud suhtuvad neisse positiivselt. Väärtuskasvatuse rakendumisel on väga oluline täiskasvanu isiklik eeskuju. Väärtustel tuginevat kasvatust toetavad ühiselt kokku lepitud reeglid, mille abil tagatakse kord ilma lastes hirmu tekitamata. Väärtuskasvatuse aluseks on lasteaia arengukavas fikseeritud põhiväärtused.

 

Väärtuskasvatust toetavad tegevused on:

  • mitmesuguste väärtuste tundmaõppimine läbi mõistete, näidete, lugude ja arutelude;

  • väärtuste õppimine läbi loovmängu ja kavandatud tegevuse;

  • väärtuste kogemine lauludes, tantsus, muusikas, liikumises ja teistes rõõmupakkuvates tegevustes;

  • väärtustel põhinevate sotsiaalsete suhtlemisoskuste õppimine ja harjutamine kaaslaste ning täiskasvanutega.

 

4. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

 

4.1. Õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused

Lasteaias korraldatakse õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ning kestab 31. augustini.

Lasteaias kulgeb lapse päev päevakava alusel (LISA 9). Päevakava on rühmades erinev ning sõltub rühma laste vanusest. Päevakava määrab kindlaks laste päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ning pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused. Päevakava võimaldab lastele sujuva ülemineku ühelt tegevuselt teisele.

Päevakava koostatakse lähtuvalt sotsiaalministri 24. september 2010.a määrusega nr 61 kinnitatud "Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisel ja päevakavale"; Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008.a määrusest nr 87 "Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava" arvestades lasteaia lahtioleku aega ja laste vanuserühmi. Tervishoiutöötaja koostab tervisehäiretega lapsele individuaalse päevakava, arvestades tema vaimse ja füüsilise koormuse taluvust.

Päevakava koostatakse iga õppeaasta algul rühma tegevuskava ühe osana ning esitatakse lasteaia direktorile kinnitamiseks iga aasta 15. septembriks.

Õppe- ja kasvatustegevust korraldatakse lasteaia ürituste plaani ja rühma tegevuskava alusel võttes arvesse lasteaia õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtteid. Ürituste plaan kinnitatakse pedagoogika nõukogu poolt hiljemalt 15. septembriks ja 10. jaanuariks. Rühmade tegevuskavad kinnitatakse direktori poolt 15. septembriks ja 10. jaanuariks.

Õppe- ja kasvatustegevust korraldades lähtutakse lasteaia eripärast, mis seisneb üldõpetusliku tööviisi, Hea Alguse metoodika osalises rakendamises ning õuesõppe- ja avastusõppe meetodite rakendamises; tervisliku eluviisi propageerimises ja järgimises ning liikumisaktiivsust soodustavates tingimustes (matka-, seiklus-, suusarajad, ja -mäed, kuppelmaastik); kultuuri- ja ajalooliselt väärtuslike paikade olemasolus ja nende kasutamises õppe- ja kasvatustegevuses (lipumuuseum, suusamuuseum, koduloomuuseum, Linnamägi); keskkonnakasvatuse tähtsustamises: järjepidev koostöö Otepää Looduspargiga (koolieelikute regulaarsed matkad loodusesse), looduskaunid kohad lähiümbruses; tuntud sportlaste järjepidevas kaasamises oma tegemistesse ning maaelu vahetu kogemise võimaluses.

 

4.2. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine

Rühma õppe- ja kasvatustegevust kavandades lähtutakse laste arengu analüüsist. Kavandamisel lähtutakse laste huvist ja soolisest koosseisust.

 

Õppeaasta alguses koostatakse rühma tegevuskava, kus planeeritakse pikaajalised tegevused. Tegevuskava koostatakse poolaasta kaupa.

Tegevuskava sisaldab:

  • laste nimekiri;

  • lasteaia õppeaasta üldeesmärgid ning rühma õppeaasta eesmärgid;

  • lasteaia ürituste- ja etenduste plaan;

  • õppe- ja kasvatustegevuse korralduse põhimõtted rühmas (valdkondade käsitlemise plaan, muusika- ja liikumistegevused);

  • päevakava;

  • rühma reeglid;

  • rühma eripära (laste vanus, huvid, sooline koosseis, uued lapsed rühmas);

  • laste arengu hindamise korraldus, meetodid ja vormid;

  • tegevused erivajadusega lapsega, IAK;

  • ülevaade meeskonnast, töögraafik;

  • õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine (valdkondade õppesisu kuude lõikes, võib olla õppekava lisadena arengu eeldatavad tulemused), nädalakavad;

  • lastevanematega koostöö korraldus ja tegevused, samuti nende ootused;

  • rühmakoosolekute protokollid;

  • kokkuvõte eelmise õppeaasta tööst (eesmärkide täitmise analüüs).

 

Lasteaias on septembrist kuni maikuuni kavandamise perioodiks kuu. Suveperioodil (juuni, juuli, august) on kavandamise perioodiks kvartal. Suveperioodil toimub õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade sisu kordamine ning valdavalt toimuvad mängulised tegevused õues.

Kavandatavaks perioodiks määratakse eesmärgid, teema, õppesisu ja -tegevused. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid lähtuvad lapse eeldatavatest üldoskustest ja arengu eeldatavatest tulemustest. Teema annab valdkond mina ja keskkond. Temaatika sõltub veel laste huvist, ümbritsevast keskkonnast, aastaaegadest, rahvakalendritähtpäevadest.

Kavandamisse kaasatakse lapsed. Kuuplaane koostades küsitakse lastelt arvamusi mängude ja õpitu kohta ning uuritakse, mida nad tahavad teada ja osata.

Kavandamisel lõimitakse kuu jooksul järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Tegevusi kavandatakse nii toas kui õues.

4.2.1.Tegevuste kavandamine liitrühmas

Liitrühma õppe- ja kasvatustegevusi kavandades seatakse eri vanuserühmade laste tegevusele eakohased eesmärgid, et kõik lapsed saaksid igakülgselt areneda. Liitrühma kuuplaanis kajastuvad vähemalt kahe vanuserühma (2-4- ja 5-7-aastaste) eesmärgid ja tegevused. Osade tegevuste osas on vajalik jaotus 2-3-, 4-5- ja 6-7-aastased.

Liitrühma tegevusi kavandades:

  1. arvestatakse laste arengutaset ja -tempot;

  2. pakutakse lastele tegevusi nii sarnase kui ka erineva koosseisuga rühmades, st valikuvõimalust tegutseda ühevanuste või eri vanuses laste hulgas;

  3. tegevuste aega kavandades arvestatakse, et tegevuse varem lõpetanud lastele võib anda teise tegevuse, mis ei pruugi olla ainult vabategevus, vaid võib olla ka organiseeritud tegevus;

  4. järkjärgulise tegevuse puhul on soovitatav iseseisvaks tegevuseks kavandada tuttav või kordamist vajav materjal.

 

4.3. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus rühmas

Lasteaias korraldatakse rühmades õppe- ja kasvatustegevust üldõpetusliku tööviisi järgi, tegevusi lõimides ja lasteaia õppekava õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtteid järgides.

Õppe- ja kasvatustegevust korraldades lähtutakse koduloolisuse printsiibist, lõimides õppe- ja kasvatustegevusi, valdkondi ja teemasid.

Kõiki õppe- ja kasvatustegevuse valdkondi (tervisekasvatus, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika, liikumine) käsitletakse nädala jooksul. Valdkondade osas kasutatakse erinevaid tegevusliike. Õppe- ja kasvatustegevuse rühmas seob tervikuks valdkonnast Mina ja keskkond saadud temaatika.

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel lõimitakse nädala jooksul järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused.

Õppe- ja kasvatustegevusi seostatakse eelkõige Otepää ning Otepää lähiümbruse inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.

Õppe- ja kasvatustegevused viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas.

Õppe- ja kasvatustegevusi läbi viies arvestavad õpetajad laste keskendumisvõimet ja tähelepanu.

 

4.3.1. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus liitrühmas

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel liitrühmas arvestab õpetaja laste tegelikku arengutaset, et jagada lapsed võimalikult sobilikesse rühmadesse.

Liitrühmas on töö organiseerimiseks erinevad viisid:

1. Kogu rühm tegeleb üht liiki tegevusega, mis tavaliselt toimub hommikuringis. See tegevus sobib:

  • häälestamiseks;

  • teema sissejuhatamiseks;

  • reeglite ja üldiste juhendite andmiseks;

  • õppekäikudeks;

  • keele ja kõne valdkonna tegevusteks (vaatlemine, uurimine, lavastusmäng jm).

Arvestada tuleb teema sobivust ja eakohast käsitlust.

2. Kogu rühm tegeleb ühte liiki tegevusega, kuid ülesande raskusaste on vanuseti erinev.

3. Tegevus on üheaegne, kuid nooremal ja vanemal rühmal on see erinev.

4. Tegevus toimub ainult ühe vanusegrupiga, kui teine vanusegrupp on liikumis- või muusikategevuses.


4.4. Õppe- ja kasvatustegevuse analüüs

Õppe- ja kasvatustegevuse analüüs toimub vastavalt kavandatava perioodi pikkusele. Perioodi lõppedes selgitatakse vestluse tulemusena lastega:

Mida lapsed teadsid?

Mida lapsed tahtsid teada?

Mida lapsed teada said?

Ideed järgmiseks kavandamisperioodiks.

Iga kuu. 10 kuupäevaks esitatakse õppealajuhatajale kuukava analüüs, milles analüüsitakse, kuidas püstitatud eesmärgid täideti. Mai lõpuks koostatakse õppe- ja kasvatustegevuse analüüs rühma kohta tervikuna (LISA 11 Õppeaasta aruanne). Analüüs on aluseks järgmise õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja lisatakse järgmise perioodi rühma tegevuskavasse.

 

4.5. Õpetaja vastutus õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel

Tegemist on jagatud vastutusega. Lapse arengu toetamisel tehakse koostööd lapsevanematega. Lapsevanemal on võimaldatud osaleda õppe- ja kasvatustegevuse kavandamises, saada tagasisidet lapse arengust ning osaleda partnerina lapse arengu toetamises.

Õpetaja dokumenteerib lapse arengu hindamise (LISA 13 Lapse arengu analüüs; LISA 12 Koolivalmiduskaart) ja arenguvestluse tulemused (LISA 14 Arenguvestluse kokkuvõte), mis eeldab põhjalikke teadmisi lapse arengust ja seda soodustavast keskkonnast ning usalduslikku koostööd lapsevanematega. Arenguvestluse kokkuvõtte koopia saab lapsevanem peale vestlust kaasa. Originaalekesmplar säilitatakse lapse arengumapis. Lapse lasteaia lõpetamisel eemaldatakse arenguvestluste kokkuvõtted arengumappidest ja arhiveeritakse viieks aastaks arvestades delikaatsete isikuandmete hoiutingimusi.

Õpetaja loob teiste lasteaia pedagoogide ja personali koostöös ning lapsevanemaid kaasates lapse arengut toetava kasvu- ja õpikeskkonna. Soodsa kasvukeskkonna loomisel on lubatud küsida lapsevanematelt täiendavat infot kodu ja lapse kohta (LISA 15 Lapsevanemate ankeet) ka arenguvestluse ettevalmistava küsimustikuna.

 

5. LAPSE ARENGU HINDAMINE

Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

5.1. Lapse arengu hindamise põhimõtted

Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes (LISA 16 Lapse tegevuse vaatlusblankett). Vastavalt rühma tegevuskavas fikseeritule, kasutatakse ka teistsuguseid mänguanalüüsi tabeleid (näiteks LISA 17 Lepatriinu rühma mängutabel ja LISA 18 Otikese rühma mänguanalüüsi tabel).

Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused (LISAD 1-8).

Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi (LISA 13 Lapse arengu analüüs; LISA 12 Koolivalmiduskaart).

Lasteaia pedagoogiline nõukogu otsustab, milliseid meetodeid kasutada lapse arengu hindamisel. Vastavalt Otepää Lasteaia pedagoogilise nõukogu 14. 06. 2012. otsusele 3.1. protokollist nr 1-5/2 on lapse arengu analüüsi (LISA 13) aluseks 3-7aastaste laste arengu jälgimise tabelid (LISAD 19 - 25), mis on koostatud ja testitud eesti lasteaiaõpetajatest prkatikute Jana Rebase, Kristi Kirbitsa ja Reet Variku poolt ning avaldatud TEA Kirjastuse poolt 2011. aastal pealkirja all „Arengu jälgimise mäng“. Alternatiivina pedagoogilise nõukogu poolt otsustatud aengu hindamise meetoditele, võivad õpetajad rühmades kasutada ka muid arengu hindamise aluseid kui need on fikseeritud rühma aasta tegevuskavas ( näiteks LISAD 26 ja 27 Lepatriinu rühma 2-aastaste laste arengutabel, Kaisukaru rühma 2-aastaste laste arengutabel ning LISA 28 3-aastaste laste arengutabel).

Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust kas rühmas toimuval lasetvanemate koosolekul või arenguvestluse käigus.

Vähemalt üks kord õppeaastas viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse (LISA 14 Arenguvestluse kokkuvõte), mis:

1) annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;

2) selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.

Arenguvestluseks võib koostada ettevalmistava küsimustiku (näiteks LISA 29 Pähklipureja rühma küsimused arenguvestluseks, LISA 30 Krõlli rühma küsimused arenguvestluseks). Arenguvestluste toimumise kord ja meetodid fikseeritakse rühmade tegevuskavades.

Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse "Isikuandmete kaitse seaduses" sätestatud tingimustel.

5.2. Lapse arengu hindamise korraldus

Lapse arengu hindamine on pidev protsess. 1,5 – 2-aastaste laste arengu hindamiseks on koostatud arengu hindamise tabel 2-aastaste üldoskusi ja valdkondade eeldatavaid arengu tulemusi arvestades (LISA 26-27). Samuti on koostatud arengutabel 3-aastaste laste arengu hindamiseks (LISA 28). Järgmise vanusegruppide hindamise aluseks on 3-7aastaste laste arengu jälgimise tabelid, mis on koostatud Jana Rebase, Kristi Kirbitsa ja Reet Variku poolt ning avaldatud TEA Kirjastuse poolt 2011. aastal pealkirja all „Arengu jälgimise mäng“. Selle kohaselt hinnatakse 3-4aastase lapse valdkondade arengutulemusi 3-4aastaste laste arengu jälgimise tabelis (LISA 19), 4-5aastaste laste areng fikseeritakse 4-5aastaste laste arengu jälgimise tabelis (LISA 20), 5-6aastaste laste arengut hinnatakse 5-6aastaste laste arengu jälgimise tabeli (LISA 21) alusel, 6-7aastaste laste areng fikseeritakse 6-7aastaste laste arengu jälgimise tabelis (LISA 22) ja koolivalmiduskaardis (LISA 12 Koolivalmiduskaart). Koolivalmiduskaardi täitmiseks võib kasutada juhendit (LISA 31). Sotsiaalse arengu fikseerimiseks kasutatakse 3-7aastase lapse sotsiaalse arengu jälgimise tabelit (LISA 23). Alternatiivina pedagoogilise nõukogu poolt otsustatud aengu hindamise meetoditele, võivad õpetajad rühmades kasutada ka muid arengu hindamise aluseid kui need on fikseeritud rühma aasta tegevuskavas.

Liikumisõpetaja kasutab lapse arengu hindamiseks koondtabelit (LISA 24) ja põhimotoorika hindamise ankeeti (LISA 25).

Liikumis- ja muusikaõpetaja märgivad laste arengu näitajad selleks koostatud tabelisse igal kevadel (10. aprilliks). Logopeed täidab laste kõne arengu tabeli 1. novembriks.

Kord aastas tehakse analüüs (LISA 13 Lapse arengu analüüs) laste arengutaseme kohta. Selleks kannavad õpetajad õppe- ja kasvatustegevuse tulemuse hinnangud iga lapse kohta koondtabelisse 2x aastas (jaanuariks ja juuniks), kuhu võivad teha sissekanded ka muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja. Tabelit ei tutvustata lapsevanematele, see on aluseks õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ning järelduste tegemiseks õppeaasta jooksul saavutatust.

Vajadusel koostatakse lapsele individuaalne arenduskava (IAK) (muukeelne, koolipikendust saanud või hariduslike erivajadustega laps) (LISA 32).

Igal aastal 1. märtsiks antakse lapsevanemale soovitus, kui laps vajab lasteaiaõpetajate hinnangul koolipikendust. Lapsevanema nõusolekul suunatakse laps Valga maakonna nõustamiskomisjoni.

Lapsevanem saab tagasiside lapse arengu kohta arengumapi kaudu ning soovi korral individuaalsetes vestlustes rühma õpetajatega. Vähemalt üks kord aastas viivad õpetajad lapsevanematega läbi arenguvestluse (koolieelikute vanematega toimub see võimalusel I poolaastal, noorematel II poolaastal). Rühma tulnud uute laste vanematega võivad õpetajad teha tutvumisvestluse, mis toimub võimalikult kiiresti peale lapse lasteaeda tulekut ning keskendub peamiselt koduse kasvukeskkonna väljaselgitamisele. Arenguvestlusel võib kasutada ettevalmistavat küsimustikku. Arenguvestluse tulemised fikseeritakse kokkulepitud korras.

Lapsed saavad oma arengumapi, koolivalmiduskaardi ja lasteaia lõputunnistuse kätte lasteaia lõpupeol. Arengumappi jäetakse lisaks lapse käeliste tegevuste tulemile lapse arengu analüüsid ja vaatluste protokollid, perevestluste kokkuvõtete koopida, kuid mitte arengu hindamise tabeleid, mis on töövahendiks õpetajaile endile. Lõputunnistus sisaldab kohustuslike elementidena lasteaia nime, lasteaia/maja logo, sõna tunnistus, lapse nime, lauset on läbinud lasteaia õppekava, õpetajate (liikumis-, muusika-, rühmaõpetaja), õpetaja abi ja direktori nimesid, direktori allkirja ning väljaandmise kuupäeva (LISA 33 Pähklikese maja lõputunnistus, LISA 34 Võrukaela maja lõputunnistus).

Lasteaed saab tagasisidet 1. klassi läinud laste kohanemise ja toimetuleku kohta koolis (oktoobri lõpp - 1. koolivaheaeg), mil toimub ümarlaud Otepää Gümnaasiumi algklasside õpetajatega. Pühajärve Põhikoolist küsitakse tagasisidet juhul kui sinna on Otepää Lasteaiast asunud lapsi õppima.

 

6. ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMINE

 

Erivajadustega on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.

Erivajadustega lapse arengu toetamiseks töötab lasteaias logopeed ning kasutatakse Valgamaa nõustamis- ja õpiabikeskuse abi.

 

6.1. Erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted

Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamiseks lasteaias teevad koostööd rühmaõpetajad, muusika- ja liikumisõpetaja ja logopeed.

Erivajaduste märkamiseks teostatakse lasteaias laste arengutaseme järjepidevat hindamist ja laste arengu perioodilist analüüsimist.

Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava (edaspidi IAK, LISA 32). Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.

Lapsevanemaid nõustatakse lapse erivajaduste ja koolikohustuse täitmise edasilükkamise küsimustes.

 

6.2. Erivajadustega lapse arengu toetamise korraldus

Erivajaduste märkamiseks täidetakse 10. detsembriks lasteaias lapse arengu hindamise tabelid, mille tulemusena selguvad lapse erivajadused.

15. oktoobriks täidab logopeed laste kõne arengu tabelid. Kõneravi vajavate lastega tegeleb logopeed süstemaatiliselt, saades selleks lapsevanemalt kirjaliku nõusoleku.

IAK-s määratakse kindlaks arengulisi erivajadusi arvestava õpetuse individuaalsed eesmärgid ja sisu, ajaline kestus, õppematerjali kohandamine ja hindamine. IAK koostatakse lapsele kindlaks ajavahemikuks neis arenguvaldkondades, milles tema arengutase erineb eeldatavast eakohasest tasemest. Olenevalt erivajadustest esitab IAK lapse arengule rühma õppekavaga võrreldes kas kõrgendatud nõudmisi (andekad lapsed) või vähendatud nõudmisi (arengulise mahajäämusega lapsed).

Koolipikendust saanud lastele koostatakse IAK. IAK-s pööratakse tähelepanu nendele valdkondadele ja aspektidele, mis olid koolipikenduse saamise põhjuseks, võttes arvesse nõustamiskomisjoni soovitusi.

Lapse erivajaduste ja koolikohustuse täitmise edasilükkamise küsimustes nõustatakse lapsevanemaid arenguvestlusel. Arenguvestlused toimuvad IAK-s määratud ajavahemiku lõppedes.

7. KOOSTÖÖ LAPSEVANEMAGA

 

Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.

 

7.1. Lapsevanemaga koostöö põhimõtted

Pedagoog teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Pedagoog loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.

Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele.

Lasteaia juures tegutseb hoolekogu, kelle ülesandeks on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteaia personaliga. Hoolekogu tööd reguleerib Otepää Lasteaia hoolekogu põhimäärus.

 

7.2. Lapsevanemaga koostöö korraldus

Septembris valivad vanemad igast rühmast hoolekogu koosseisu ühe esindaja. Hoolekogu koosolekud toimuvad lasteaias vähemalt 1x kvartalis. Hoolekogu koosolekute otsused on avalikustatud lasteaia koduleheküljel. 1x aastas annab hoolekogu ülevaate oma tegevusest lastevanemate üldkoosolekul.

Lapsevanemat teavitatakse õppe- ja kasvatuskorraldusest rühma lastevanemate ümarlaudade kaudu. Ümarlaud kutsutakse kokku vähemalt 1 kord õppeaastas.

Lapsevanemaid kutsutakse võimalusel osalema õppe- ja kasvatustegevustes ning külastatakse võimalusel vanemate töökohti.

Rühmades planeeritakse tegevuskavasse koostöö lapsevanematega.

Lastevanemate ootuste väljaselgitamiseks ja tagasiside saamiseks viiakse igal aastal läbi rahulolu-uuringud lapsevanemate seas. Uuringu tulemustest antakse lapsevanemale tagasiside lastevanemate üldkoosolekul või rühmakoosolekutel.

8. ÕPPEKAVA UUENDAMINE JA TÄIENDAMINE

 

Lasteaia õppekava uuendades ja täiendades lähtutakse sisehindamise tulemustest, kus kajastub, kuidas soodustab õppekava ning sellest lähtuv õppe- ja kasvatustegevus laste arengut, mängu ning õppimist.

Õppekava rakendumist analüüsitakse 1x õppeaastas (mai-juuni) pedagoogilise nõukogu koosolekul.

Analüüsi tulemused on aluseks õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel järgmisel õppeaastal ning vajadusel õppekava uuendamiseks ja täiendamiseks.


Otepää Lasteaia õppekava on kooskõlastatud

 

Lasteaed Võrukael pedagoogiline nõukogu, protokoll nr 1, punkt 3, 21.september 2011;

Otepää Lasteaed Pähklike pedagoogiline nõukogu, protokoll nr 1, punkt 2, 4.oktoober 2011;

Otepää Lasteaed Pähklike hoolekogu, protokoll nr 1, punkt 3, 11.oktoober 2011;

Lasteaed Võrukael hoolekogu, protokoll nr 1, 13.oktoober 2011.